|
Tartus selgitatakse täpseim puidutõstukijuht
23.04 2010
Tänavuse Maamessi ajal toimuvad Tartus puidutõstukijuhtide täpsusvõistlused.
Tegemist on Eestis esimest korda korraldatava kutsevõistlusega .
„Oleme mitu aastat mõelnud, et Eestiski võiks läbi viia tõstukijuhtidele täppistõstmise võistluse. Siiani pole plaan täide läinud, kas pole olnud huvilisi või on midagi muud vahele tulnud. Maamessi ajal saab asi lõpuks teoks. Soomes ja Rootsis on taolisi mõõduvõtmisi korraldatud juba üle 20 aasta, “ rääkis võistluste korraldaja Jouni Himanen firmast MC-Sales.
Tartus toimuval võistlusel Himaneni kinnitusel raskuseid ei tõsteta, loevad ainult võistlejate oskused. Võistluse käigus tuleb haaratsiga haarata puupakke ja need üksteise otsa laduda. Samuti tuleb haaratsi lõugade vahele püüda tennispalle ja õiget kaugust arvestades lasta hiljem pall poole meetri kõrguselt veoauto rehvi sisse. Kolmanda ülesandena tuleb võtta haaratsi lõugade vahele joogipurk ja viia see teisele lauale ning lasta lahti nii, et purk jääks püsti.
Kõik võistlejad kasutavad Tartus Soome firma Kesla 2010 LT tõstukit.
Jouni Himanen avaldas arvamust, et kuivõrd on tegemist täiesti uue võistlusega siis valitseb toimuva vastu huvi nii pealtvaatajate kui võistlejate endi hulgas. Himanen soovitab korraldusliku poole tõrgeteta toimumise huvides tõstukijuhtidel ennast eelnevalt registreerida meiliaadressil info@mc-sales.com. Võistlused ise toimuvad Tartu Näituste messikeskuses 22.-23 aprillil kella 13- 16-ni. Eeloleval laupäeval kell 14 kuulutatakse Tartus välja Eesti meister 2010.
Raievõistlusel osaleb esmakordselt naisvõistleja
23.04 2010
Maamessi ja metsanädala raames toimub Tartu Näituste välialal langetajate –laasijate kutsevõistlus „Kevadkarikas“.
Erinevate nimede all on võistlused toimunud alates 1998.aastast ning saavutanud populaarsuse nii osalejate kui pealtvaatajate seas.
Reedel, 23.aprillil astuvad võistlustulle nii noored kui staazikad saemehed.
Osalejate seas on maailmameistrivõistlustel osalenud ja tiitleid võitnud kuulsuseid Eestist, Soomest ja Lätist. Oma oskusi näitavad platsil veel meistersaagijad puukujude valmistamisel. „Kevadkarikas“ avatakse kell 10.
Kokkuvõtted võistlusest ja võitja väljakuulutamine toimub sama päeva pärastlõunal kell 16.00. Välja pannakse auhinnad nii üld kui alavõitjatele.
Esmakordselt võistluste ajaloos osaleb avalikel raievõistlustel naine.
18.aastane Luua metsanduskooli tudeng Kreedera Arula on kõige noorem osaleja , kes võtab mõõtu suurvõistlustel kogemusi omandanud saemeestega.
Praeguse seisuga end võislustele kirja pannud rekordarv osalejaid- 28 langetajat ja laasijat.
Tänavune üleriigiline metsanädal kuulutakse välja 24.aprillil Tartus.
Oma kohalolekuga austab laupäeval metsanädala avamist ja Maamessi president Toomas Hendrik Ilves.
Tartu linnapea andis võimu maameestele
23.04 2010
Neljapäeva, 22.aprilli keskpäeval avati Tartus selle aasta Eesti suurim mess. Baltimaade tunnustatuimal maateemalisel väljapanekul osaleb rekordarv osalejaid 252 firmat 9 riigist. Esmakordselt on 100 ruutmeetrise stendiga kohal Euroopa Liidu põllumajanduskomisjon.
Enne Maamessi ametlikku avamist toimus raekoja platsil kell 11 sümboolne võimu üleandmine maameestele. Linnapea Urmas Kruuse kinnitusel on saanud heaks tavaks, et aeg-ajalt annab raad võimu sümboolselt üle. „Maamess on kahtlemata Tartu mastaabis märkimisväärne ja oluline sündmus üritus, mis 18 aastat on Emajõe kaldale kokku toonud külalisi lähedalt ja kaugelt ning toonud vaheldust üldisesse ellu . Traditsioonid saavad täeiendust ja Maamess oma laiahaardelisuses vajab tunnustamist. Esimest korda anname linna ajaloos võimu maamestele ja loodame, et see on nüüd heades heades kätes“, ütles Kruuse.
Keskpäeval riietas põllumajandusminister Helir Valdor Seeder messikeskuses toimund avamisel selga metsamehe kostüümi ja lõikas külaliste ees läbi
palgi, mis kuulutas Maamessi avatuks. Põllumajandusminister märkis, et Eesti maaelu püsib kindlalt jalgadel ja seda peegeldab Tartus eksponeeritav rasketehnika, põllumajandusmasinad ja harvesterid. „Täna ei ole Baltikumis Maamessile enam alternatiivi ja juba aastaid on tegemist rahvusvahelise väljanäitusega, kus seekord osalevad ettevõtjad 9 riigist.Enam ei ole tegemist spetsiifilise põllumeeste üritusega vaid messile leiavad tee ka need, kes armastavad aiandust ja koduaeda .Tegemist on laiale kandepinnale rajatud üleriigilise üritusega“, rääkis Seeder.
Lisaks kahele põhihallile ja telgile on messil kaasatud ligi viis hektarit välipindasid. Põllumajanduspoole kõrval on haaratud veel puidutöötlemine ja metsandus ning aiandusnäitus ja eesti talutoit.
Tänavu oodatakse kolmel päeval messile enam kui 30 000 huvilist.
Esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos on Maamessi ajal Tallinna-Tartu-Talllinna liinil käigus messi erirong.Maamessi ajal kuulutatakse Tartu metsapealinnaks ning avatakse metsanädal. Oma kohalolekuga austab Tartus toimuvat suurüritust vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Maamessil sai pulli
23.04 2010
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi eestvedamisel sai Maamessil teoks tõupullide oksjon. Enampakkumisel ootasid ostjaid latrites 10 tõupulli. Loomade alghinnad jäid korraldajate kinnitusel 20- 40 000 krooni vahele.
Pullioksjoni ühe korraldaja Võrumaa loomaksavataja Rainis Ruusamäe sõnul käis huvilisi enne oksjonit loomadega tutvumas päris palju.
Uue omaniku leidsid enampakkumise käigus 5 looma. Kõige kõrgemat hinda maksti akviteeni heldat tõugu noore pulli eest- 32 500 krooni. Uue kodu leiab loom lähipäevil Viljandimaal Uno Lauri talus.
Kõige kaugem pulliostja tuli Tartusse Saaremaalt ja temagi ei lahkunud siit tühjade kätega. Salme vallas karjandustalu pidav Raimond Ellikul tuli omandatud simmentali tõugu pulli eest välja käia 29 500 krooni.
„Tahtsin just simmentali saada aga seda polnud lähemalt võimalik soetada, seepärast saigi teekond mere tagant Tartusse ette võetud. Sain teada, et Maamessil toimub oksjon ja simmental on saadaval. Looma hind jäi keskmisesse klassi. Ostuga olen igati rahul“, rääkis Ellik.
Eesti Loomakasvatajate Seltsi arendusspetsialisti Tõnu Põlluääre arvates on Maamess just see koht kuhu pullioksjon sobib. „Siin on talunikul aega vaadata ja kõigega tutvuda. Praegune majanduslikult keeruline aeg mängib oksjoni korraldamisel kindlasti oma osa. Inimesed ei julge nii aktiivselt osaleda kui veel mõned aastad tagasi. Tehtavad panused on väiksemad. Maal on raha vähemaks jäänud ja palju jälgitakse hinda,“ kommenteeris Põlluäär .
Viimane suurem tõupullide oksjon toimus möödunud kevadel Võrumaal Sännal.
Maamessi raames korraldati pullioksjonit teist korda.
Vambola Paavo
Tartu Näituste pressiesindaja
Euroopa Komisjon osaleb Maamessil !
12.04 2010
Euroopa Komisjon võtab esmakordselt oma boksiga osa Tartus toimuvast XVIII rahvusvahelisest Maamessist. Euroopa Komisjon märgib oma Tartu Näitustele läkitatud teates, et Maamess on iga-aastane suursündmus, mida külastavad paljude riikide põllumajanduseksperdid, kes on huvitatud Eesti maamajanduse arengust.
Maamessi olulisust tunnustades osaleb Euroopa Komisjon tänavu toimuval messil 100 ruutmeetrise stendiga, et jagada külastajatele informatsiooni Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu poliitikast.
Komisjoni eksperdid on valmis vastama nii talunike kui ka laiema avalikkuse küsimustele. Lastele ja täiskasvanutele korraldatakse auhindadega tegevusi, mis suurendavad teadmisi Euroopa Liidu kohta. Saadaval on suur valik trükiseid põllumajanduse ja maaelu teemadel.
Euroopa Komisjoni esindajad osalevad paraleelselt Maamessiga veel 22.aprillil Eesti Maaülikoolis toimuval seminaril „Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013.aastat ja põllumajandussektori avalikud hüved “ ettekannetega maaelu poliitikast, riigiabi ja Maailma Kaubandusorga-
nisatsiooni teemadel.
22.ja 23.aprill on pühendatud Euroopa Liidu toetatud maaelu projektide tutvustamisele alates jaanalinnufarmist ja lõpetades maaturismiga.
XVIII Maamess toimub Tartus 22.-24.aprillini ja sellel osaleb 250 eksponenti.
Kolme päeva jooksul oodatakse enam kui 30 000 messikülastajat.
Maamess loodab osalemis- ja publikurekordit
07.04 2010
Baltimaade tunnustatuimale maateemalisele messile - Maamessile on tänase seisuga registreerunud üle 200 eskponendi. Auväärse registreerimisnumbri 200 sai endale Ambla Metsaühistu.
„ Registreerimislehe tagastamine viimasel minutil võib mõnelegi firmale tähendada , et selleks aastaks tuleb osalemine unustada. Vaatamata majanduseses mitte kõige paremale olukorrale on Maamess põllumajanduse ja metsandusega seotud firmade seas jätkuvalt populaarne. Eesmärk on tänavu registreerida 250 firmat,“ kinnitas Maamessi projektijuht Margus Kikkul.
Mullusega võrreldes on eksponentidele pindade müük olnud tänavu edukam, plussis ollakse nii osalejate kui käibe poolest. Lisaks Eesti ettevõtjatele on eksponente sellel aastal 9 välisriigist. Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli kinnitusel oleks veerand tuhat firmat kõigi aegade rekord.
Korraldajad loodavad ületada tänavu ka külastatavusnumbrid. Kolme päeva jooksul peaks Maamessilt läbi astuma rohkem kui 30 000 huvilist.
Esmakordselt on oma boksiga Maamesil Euroopa Liidu põllumajandus- komisjon. Belgia firma „Ligaris“ tutvustab Tartus universaalset veterinaarkontrolliks mõeldud bussi, mida saab kasutada nii avalikel üritustel kui EU piiripunktides avalikkusele biotoodete kontrolli reeglite selgitamisel.
„ Ligaris“ korraldab Maamessil ka 6-13 lastele joonistusvõistluse, samuti saavad lapsed ekspositsiooni bussis mängida maateemalisi, nende kaudu õpitakse tundma loomade heaolu ja nende tervise tähtsust.
Tänavu saab Maamessi ajal Tartu metsapealinnaks. Avatakse metsanädal ja tähistatakse 90.aasta möödumist metsandus-hariduse andmisest Emajõe kaldal. Tartus kohtuvad 22.-24.aprillini kõik metsandusega seotud spetsialistid. Toimub metsanduse visioonikonverents.
Nagu varasematel aastatel ei puudu tänavugi mitmed tehnika esmaesitlused
maailma , Euroopa ja Skandinaavia mastaabis.
Tartu Näituste uus koostööpartner Edelaraudtee paneb Maamessi ajaks käiku taasiseseisvusegses Eestis esimest korda spetsiaalse messirongi. See väljub Balti jaamast 24.aprillil kell 7.46 ja alustab tagasiteed Tartust kell 14.06. Rongifirma korraldab suurürituse ajal bussidega transfeeri Tartu vaksalist Tähtverre ja tagasi.
Baltimaade tunnustatuim maateemaline Maamess toimub Tartus 22.-24.aprillini.
Vambola Paavo
Lisainfo 7 421 16 62
Maamessil näeb sauna ehitamist
07.04 2010
22.-24.aprillini Tartus toimuval Maamessil näevad huvilised ehtsat külasauna.
Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna tudengid ja õppejõud püstitavad Tartu Näituste territooriumile rändsauna. Rahvusliku käsitöö osakonna assistendi Joosep Metslangi kinnitusel taolisi saunu tänapäeval enam tihti ei kohta. Nende rajatav hoone on täispalkidest.
„Tegemist on erandliku saunaga, mille mõõtmed on kõigest 2,5 X 3,5 meetrit. Sisuliselt on tegu minisaunaga. Selles on sees vaid üks ruum . Hoone on nago lego klotsid kergesti lahtivõetav. Vastavalt vajadusele saab kõike transportida uude kohta. Meie sauna saab kasutada traditsioonilise suitsu-kui juba kaasaegsema soome tüüpi saunana,“ rääkis Metslang.
Tartus eksponeeritava sauna juurde paigaldatakse korsten ja sel juhul on tegemist juba soome saunaga.
Joosep Metslangi kinnitusel saab sauna püstitamist jälgida 22.aprillil kella 15-17-ni. Ehitamine on ühendatud näitliku seminariga. Huvilistel on võimalik kõike ise jälgida ning tööoperatsioone fotografeerida. Samuti saab küsida, miks ühte või teist tööd just nii tehakse.
Vambola Paavo
Tartu Näituste pressiesindaja
Lisainfo 7 421 16 62
Maamessi hitid
07.04 2010
Maamessi rong. Tänu riigisisest rongiliiklust korraldava AS Edelaraudtee
vastutulelikkusele saab taasisesesvusaegse Eesti ajaloos reaalsuseks messirong.
Erirong Maamessile väljub Tallinn-Balti jaamast 24.aprillil kell 7.46 ja saabub
Tartusse kell 10.15. Tartu vaksalis vastas bussitransfeer, mis toimetab messile.
Pärastlõunal toimetab huvilised buss Tähtvere messikeskusest raudteejaama.
1930.aastatel olid eestis populaarsed messirongid ja messiturism. Ehk ärkab see
nüüd uuele elule.
Tõuloomade demonstratsioon. Pärast vaheaega saab tänavu teoks tõuloomade näitus. Maamessi 18.aastases ajaloos on see teistkordne.Toimub pullioksjon.
Eesti toit. C-hallis on suuremalt kui kunagi varem esindatud Eesti talutoit.
Külastajad saavad selle maitset proovida ja soovi korral talusaadusi kaasa osta.
Jalgrattaparkla. Igal aastal on tulijale probleem –kus parkida auto.
Tänavu propageerime rattaga tulekut. Saastame vähem õhku ja vähendame ummikuid. Peasissepääsu kõrval on avatud rattaparkla. Jätad sõiduvahendi sinna, lased vabatahtlikel rattale teha kevadise hoolduse ning annetad sümboolse summa töö eest vabatahtlikele.Nemad annavad selle raha omakorda TÜ Kliinikumi Lastefondile.
Eesti saun. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite eestvedamisel kerkib messikeskusesse ehtne saun. Huvilised saavad jälgida oma silmaga täispalkidest sauna kokkupanemist. Tudengid korraldavad kõigile saunaehituse huvilistele näitliku seminari.
Metsanädala avamine. Tänavu tähistame 90 aasta möödumist metsanduse alase hariduse andmisest Eestis. Maamessi ajal on Tartus koos ligi 1000 praegust ja endist metsameest.
Eesti Metsaselts korraldab visioonikonverentsi „Võtame metsa kasutusele“.
Maamessi üks hitte on mess ise. Tänavu osaleb messil 250 eksponenti, neist 70 on täiesti uued tulijad. Korraldajad loodavad kolme päeva jooksul rohkem kui 30 000 külastajat.
Transport Maamessile
07.04 2010
Lp. Maamessi külastaja !
Maamessi külastamisel soovitame tänavu panustada jalgrattale või ühistranspordile.
Maamess propageerib rohkem kui varem keskkonnateadlikkust ja rohelisemat elu. Korraldajad soovitavad messile jalgrattaga tulemist. Linnapoolse pääsla kõrval avatakse eraldi parkla, kuhu saab jätta sõiduvahendi ning soovi korral teha kevadise hoolduse. Selle eest annetatav rahasumma läheb TÜ Kliinikumi Lastefondile.
Tartu Näitustele toovad linnaliinid nr. 6, 16 ja 16 A
Liin nr.6 - peatus Tuglase
Liinid 16 ja 16 A - peatus Tartu Näitused
Edelaraudtee rongiga Tallinnast tulijatel on Tartu vaksalis vastas
bussitransfeer. Sõit näitustele rongipileti näitamisel on tasuta.
Tartu Näitustelt väljuvad tasuta bussid raudteejaama
22.aprill kell 16.45
23.aprill kell 13.30, 16.45 ja 17.30
24.aprill kell 13.30
Lugupidamisega AS Tartu Näitused
Edelaraudtee sõidutab Maamessile
29.03 2010
Tartus korraldatav Maamess on muutunud mastaapseks ja uute koostööpartnerite ring laieneb iga aastaga. Tänavune kevad lisas uue partneri - Eesti-sisest reisirongiliiklust korraldava AS Edelaraudtee.
Edelaraudtee AS-i reisijateveo juht Margus Kehva kinnitas, et Tartu Näitustel 22-24 aprillil korraldatav Maamess on neilegi tõsine väljakutse.
„Kõigi huviliste kohale sõidutamine pole kerge ülesanne, aga üritame anda enda poolt parima. 23. ja 24. aprillil tellime Tallinnast saabuvatele hommikustele rongidele Tartu raudteejaama vastu bussid, mis toimetavad saabujad otse Tähtverre ning samuti toovad eribussid pealelõunal külastajad tagasi raudteejaama, kus nad saavad istuda Tallinna suunas väljuvatele rongidele,“ rääkis Kehva.
Laupäeval, 24. aprilil väljub Balti jaamast messi puhuks käiku pandud lisarong Tartusse kell 7.46 ning saabub Tartusse kell 10.15. Tagasiteed pealinna alustab messikiirrong Tartust kell 14.06 ning jõuab Balti jaama kell 16.29. Ka siin on käima pandud eribussid raudteejaamast näitusepaika ja tagasi. Lisainfot leiab Edelaraudtee AS kodulehelt www.edel.ee ja Maamessi kodulehelt www.tartunaitused.ee/maamess/ .
Tartu Näituste juhatuse liige Margus Kikkul lubab rongiga Maamessile saabujatele Edelaraudtee rongipileti ettenäitamisel messipääsme poole hinnaga. Sellega toetatakse rohelist mõtteviisi ja propageeritakse ühistranspordi aktiivsemat kasutamist, mis oodatavat kuni 30 000 messikülastajat arvestades võimaldab leevendada parkimisprobleeme ja lubab lahedamat liiklemist.
Möödunud sajandi 30-tel aastatel olid messirongid Tallinna ja Tartu vahel
hästi tuntud, kuid põllumajandusnäituste soikumisega hääbus ka see tava. Kas messirongide traditsioonile saab sel kevadel uus alus pandud, selgub esimese ühisprojekti tulemustest.
Maamessi uuendused
23.02 2010
Maamess Tartus toimub 18.korda. Vaatamata majanduses valitsevale keerulisele olukorrale tuleb tänavune mess suurejooneline ja mitmete uuendustega. Lisaks traditsioonilistele väljapanekutele ja demonstratsioonidele ning tehnika esmatutvustustele on mõeldud ka lastele ja peredele. Maaelu ja värske õhk käivad kokku, puhas loodus ja säästev elulaad samuti. Tänavu propageerime messile tulekut jalgrattaga, milleks kulutada närve ja raisata aega autodest küllastunud Tartu tänavatel. Maamessi ajal saab rattaparklas teha oma sõiduvahendile kevadise tehnohoolduse ning panna kõrva taha kasulikku nõu. Maamessi ajal sõidutab Tallinna ja Valga suunal huvilised Tartusse meie logoga rong. Koostöös uue hea partneri - Edelaraudteega on üksikasjad praegu täpsustamisel. Meie kodulehelt www.tartunaitused.ee leiad Maamessi aegse rongide sõiduplaani.
Raudteejaamast toimetavad Teid Tartu Näitustele liinibussid. Väljuda tuleb Tuglase peatuses ja sealt suunab Teid vastav viit juba messile.
Maamess ei ole ainult ärikontaktid , rahvas ootab siit ka meelelahutst.
Oleme sellelegi mõelnud. Põnev tõotab tulla kultuuri –ja seminaride programm.
Kui vahepeal kõht tühjaks läheb siis messikeskuse territooriumil on avatud mitu söögikohta, üks omapärasemaid saab kindlasti olema veiselihast tervislikke toitusid pakkuv välirestoran.
Kõige väiksemad külastajad saavad tutvust teha koduloomadega ja näha neid oma silmaga. Väikeste külastajate jaoks on oma lastenurk. Korraldajad on mõelnud ka neile, kellel kodus riiulitele tolmama jäänud asju: vana tehnikat, tagavaraosasid ja muud kraami. Sedagi saab siit osta.Toimub vanakraami turg. Huvilised peavad ennast sellele eelnevalt registreeruma.
Uudiseid lisandub pidevalt . Nendega saad ennast kursis hoida meie kodulehel.
Põllumajandusnäituste ajaloost
19.02 2010
Lääne Euroopas hakati põllumajandusnäitusi korraldama 19.sajandi alguses. Baltimaadesse levis see komme enam kui pool sajandit hiljem.
Tsaari-Venemaal toimus esimene ülevenemaaline põllumajandusnäitus 1850.aastal Peterburi Vabamajanduse Seltsi eestvõttel. Väljapanek osutus ülimalt populaarseks. 1859.aastal valiti vabamajanduse seltsi presidendiks Hellenurme mõisa omanik Alexander Theodor von Middendorf, kes kodukandis oli agar põllumajanduse edendajana. Middendorf sai keisrikojalt ülesande korraldada teine ülevenemaaline põllumajandusnäitus. See avati 28.septembril 1860.aastal Peterburis suure pidulikkusega. Näitus oli tolle aja kohta ülimalt populaarne, seda külastas rekordarv inimesi - kokku 85 142 külastajat. Tsaariperekond ei suutnud vaimustust nähtu kohta tagasi hoida ja keisrikoda jagas Middendorfile au ning kiitust. Peterburi Vabamajanduse Selts hindas tööd kõrgelt, mees sai mitmeid aurahasid. Alexander Theodor von Middendorfi eestvedamisel toodi 1862.aasta Liivimaale angeli tõugu kari Põhja-Saksamaalt. See tõug sai aluseks tänini levinud eesti punase veise tõule. Middendorf parandas ka eesti hobuse tõuomadusi, ristates eesti hobuseid ardenni tõuga. Need saavutused ei jäänud märkamata keisrikoja põllumajanduse asjatundjatele. 1886.aastal asutas kesirikoda temanimelise medali, mida annetati parimatele veisearetajatele. Peterburi töö kõrvalt jätkus von Middendorfil aega ka Liivimaa põllumajanduse edendamiseks.
Liivimaal sai uusimat põllutehnikat ja loomakasvatuse edusamme uudistada esmakordselt 1865.aastal kui Riias korraldati Middendorfi eestvedamisel koos kohalike baltisakslastega esimene Baltimaade põllumajandusnäitus. Esimene eesti talumajanduse-ja tehnika väljapanek sai teoks 1876.aastal
Otepääl, selle organiseerijaks oli ärksa vaimuga kohalik seltsitegelane M.Mitt. Tartus jõuti põllumajandusnäituse korraldamiseni tunduvalt hiljem – teosks sai see 1887.aastal. Esimene põllumajandusnäitus Tallinnas toimus 1891.aastal. Esimese Eesti Vabariigi ajal kujunes Tartust arvestatav näitusekeskus. Siinne põllutöö laat omandas üleriigilise kuulsuse ja tähtsuse. Siia tuldi ja taheti tulla. 1930.aastate teisel poolel oli põllumajandusnäitus-laat koguni nii populaarne, et pealinnast tuli huvilistele käiku panna koguni erirongid. II maailmasõda ja järgnenud aastad viisid Tartust põllumajandusnäitused.
Aastail 1960-80 korraldati Eesti NSV-s ülevabariigilisi ja rajoonide vahelisi põllumajandusnäitusi. Nende lahutamatuks osaks kujunesid künnivõistlused ja üldise kutsemeisterlikkuse näitamine. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi uued tuuled.
1991.aastal valmis Tähtvere väljal kaasaegne hall, kus pinda 1728 ruutmeetrit. Tartu oli saanud esimese kaasaegse ekspositsioonipinna. Möödus veel viis aastat ja 1996.aastal valmis teine moodne hall põrandapinnaga 1728 ruutmeetrit. Tänavu korraldatakse Tartus Maamessi 18.korda.
Maamess loodab tänavu külastusrekordit!
5.02 2010
Igal aastal jüripäeva paiku toimuv Maamess toob Tartu ellu vaheldust ja elevust.
Aastatega on üritus muutunud Baltimaade tunnustatuimaks põllumajandusmessiks ja traditsiooniliseks kohtumispaigaks eksponentidele ja külalistele. Kokku saavad ettevõtjad – eksponendid ja uudistoodanguga tutvujad. Lisaks uusimale põllumajandus- ja metsatehnika tutvustamisele on siin kindla koha leidnud ka talutoodang . Pettuma ei pea needki, keda köidab aiandus. Hobiaednikud leiavad kindlasti uusi lille –ja taimesorte ning istikuid.
Maamessi korraldajate eesmärk on olnud aastaid huvilistele asjakohase teabe jagamine. Seminaridel esinevad ettekannetega erialaspetsialistid.
Kolme päeva jooksul toimuvad mitmed tehnika demonstratsioonid. Majanduslikult raske aeg sunnib tänases Eestis paljusid messikorraldajaid kalendris kavandatud üritusi ära jätma või läbi viima väiksemas ulatuses. AS Tartu Näitused kinnitab - Maamess toimub ja kindlasti avaneb külastajatele kolme päeva jooksul mitmeid üllatusi ja uuendusi. Maamess 2010 ootab külastajaid ja eksponente 22.-24.aprillini. Kui mullu külastas Tartus toimunud Maamessi ligi 24 000 piletiga külalist siis tänavu loodetakse jõuda suurema numbrini.
Tänavu langeb Maamess kokku ka metsanädala avamisega, mis toimub Tartus.
Sel aastal tähistame üheskoos 90 aasta möödumist metsandusõppe algusest Tartu Ülikoolis. Messipäevadel toimub Maaülikoolis metsameeste kokkutulek.
Maamess on leidnud tunnustamist ja ära märkimist kodust kaugemalgi.
Tartusse tulevad Euroopa Komisjoni põllumajanduse direktoraadi kõrged ametnikud ja see on korraldajatele suur tunnustus.
Mullu oli Maamessil eksponente 7-st välisriigist. Tänavu on riikide arvus lisa oodata . Kindlasti aitavad väliskülaliste tulekule kaasa oluliselt paranenud transpordivõimalused. Nüüd saab Tartusse lennata Riiast ja Stockholmist.
Kohtumiseni Tartus Maamessil 22-24.aprillini 2010.
|